Linnamuinasjutt

Autod umbses reas, 
meie teiste seas, 
taevas peitu jääb... 
Keset sõiduteid 
silmi tõstmas meid 
harva keegi näeb. 

Pole mind, 
pole sind 
näha valgusvoos, 
ainult linn alles jääb 
valges muinasloos... 

Kes on see, 
kes kingib sulle suudluse?
Printsess siis saab sinust, kellel peos ööviiul ... 
Meil on omaloodud muinaslood, 
peekris jook, mille nüüd 
muinasloos sa tilgatumaks jood. 

Taskupõhjas käed, 
aina münte loed:
kes neid muudkui viib? 
Tuleb mõelda muud, 
aeg on peatunud, 
seisma jääb see viiv. 

Pole mind, 
pole sind 
näha valgusvoos, 
ainult linn alles jääb
valges muinasloos...

Kes on see, 
kes kingib sulle suudluse?
Printsess siis saab sinust, kellel peos ööviiul ... 
Meil on omaloodud muinaslood, 
peekris jook, mille nüüd 
muinasloos sa tilgatumaks jood. 

Punast tuld oma teel 
näeme keelamas veel, 
ei saa olla koos... 
Veel üksainuke viiv, 
siis meid tee kokku viib. 
Kas kohtume muinasloos? 

See, 
kes kingib sulle suudluse...
Printsess siis saab sinust, 
kellel peos ööviiul ... 
Meil on omaloodud muinaslood, 
peekris jook, mida jood muinasloos ...
Kes on see, 
kes kingib sulle suudluse?
Printsess siis saab sinust, kellel peos ööviiul ... 
Meil on omaloodud muinaslood, 
peekris jook, mille nüüd 
muinasloos sa tilgatumaks jood.