Komistan ja kukun

mul tundub päev, on täna ligi, et saaks käega katsuda,
                                   see juhtub juhuslikult, et mõtted udust vabastan,
elu on nii selgelt näha, nagu palja peaopesa peal,
olin kaua vähenõudlik, nüüd õpin jälle kõndima,

                                 sest mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun,
                                 niikaua kui mul hing on sees tõusen mina üles
sest mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun,
niikaua kui mul hing on sees, tõusen ikka üles

          näpista mind veel ükskord,
                   kas ma tõesti und ei näe,
         vaata mulle otse silma
          ja anna oma käed

sest mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun,
niikaua kui mul hing on sees, tõusen ikka üles

olen juba ammu tüdind, olin ära tõmbepilt,
täna hakkan avastama, see on puhas elurõõm,
tõstan jalga nagu noored koerad, ettevaatust kas keegi näeb,
hoian just veel tasakaalu, loodan siis et hästi läeb.

sest mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun,
niikaua kui mul hing on sees, tõusen mina üles
sest mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun,
niikaua kui mul hing on sees, tõusen ikka üles

näpista mind veel ükskord, kas ma tõesti und ei näe,
vaata mulle otse silma ja anna oma käed