Laul verelilledest

Tuul on hoopis taltunud, 
männid vait.
Põlenud koorega oksa pealt,
langeb vaik, kiirgav päikesepisar,
kiirgav päikesepisar.

Refr:

Nõnda nüüd nutab see paik,
nõnda nüüd nutab see paik,
nõnda nüüd nutab see paik...
";"Tuulest vilav küngas
viirastuks kui ees.
Kogu maa nagu muutuks
kõnelevaks teeks.
Metsa vaikus on sõnu täis, 
õhku nad kajama igaveseks jäid";"
oo iga maa sees tuhandete piin,
verelilledest pakitseb siin liiv...

Tuul on hoopis taltunud,
männid vait.
Põlenud koorega oksa pealt
langeb vaik, kiirgav päikesepisar, 
kiirgav päikesepisar

Refr:

Nõnda nüüd nutab see paik,
nõnda nüüd nutab see paik,
nõnda nüüd nutab see paik...
";"Tuulest vilav küngas
viirastuks kui ees.
Kogu maa nagu muutuks
kõnelevaks teeks.
Metsa vaikus on sõnu täis, 
õhku nad kajama igaveseks jäid";"
oo iga maa sees tuhandete piin,
verelilledest pakitseb siin liiv...

Tuul on hoopis taltunud, 
männid vait.
Hei sina inimene,
kes siin käid, 
astu tasa,
mine langetatud päi.