Elu, armastan sind

Elu armastan sind,
sulle kuulub mu kiindumus ammu.
Elu armastan sind,
ikka uuesti sinusse armun!
Tuled süütas nüüd linn
töölt ma väsinult koju nüüd suundun.
Elu armastan sind
ning ma soovin, et kaunimaks muutud.
Palju antud mull head:
õitsev sünnimaa, merede hingus...
Ning ma ammugi tean,
mis on väärt siira sõpruse kindlus.
Hea, et saan tunda ma,
kuidas päevade keeris mind haarab!
Elu armastan ma -
süda innukalt lööb talle kaasa.
Kuulad ööbiku häält,
suudled lemmikut tähtede valgel.
Annab arm sulle käe
ning täis õnne teil uus elu algab.
Oma lastega koos
jälle vallatled nii nagu enne.
Oled kaua veel noor,
tunned lastegi lastest kord õnne.
Aastad lendavad reas,
muutud nukraks, kui juustes näed halli.
Elu meeles neid peab,
kes ta eest oma verd andnud kallist.
Elu, vaimustad mind,
sulle kevaded laulavad hümni.
Elu armastan sind
ning ma loodan, et armastad mindki.