Päev on külm mu näol

Päev on külm mu näol 
ja ma lähen siit
katab kinni tee 
horisondi triip
Õhtul vihma toob loojuv kuu
alla linna kus hämardub 
valgus soe
hüvasti poeg
Mul on aeg ja ma lähen siit
kuid me vahele salaniit 
siiski jääb
ta alles jääb
Tunne ära tuul - milles tulen taas
mille sosinais jään sind valvama
Läbi läikiva merevee - üle puude ja katuste
on üks silm - jälgimas sind
ja üks hääl läbi taevaste
unistuste ja unede
sulle siis sõnumi viib
Üks inglitiib 
ta katab ja kaitseb sind
kui seisma sa rännul ei jää
Ja tea et õnn võib lennata 
nagu lind
sinu teelt 
kui lased ta käest
Võida ära kõik 
mida võita saad
selle kaudu väe endas avastad
Salasõnumeid kivi all
mõnel aknal või väraval
laeka sees - ootel veel
Elu on ainult karussell
siis võid sõita kui kõlab kell
Oled prii - jää hüvasti ...