Onu Oskar

12nda korruse rõdu serv, pruuniks värvitud ja roostes
seisan laiali käed, varbad kinni äärepuus
näe, seal pääsuke, ütleb üks väike tüdruk alt tänavalt
all kihab tänav, traate, kaableid, juhtmeid täis on kogu õhk

da-da-dii da-da-daa da-da-da-da-daa (x2)

et sammu edasi oleks mus nii palju usku, et õhk mind kannaks
et kerge tuul viiks mind nagu viletsalt volditud paberist lindu
vaata onu Oskar, mulle kasvavad tiivad
äärest valged, keskelt mustad, pikad suled otsades

da-da-dii da-da-daa da-da-da-da-daa (x2)

ja ma kardan ja ma ei karda ja ma kardan ja ma ei karda
aga taevas on mu ümber nagu ei kunagi varem mu elus
onu Oskar, jätsin voodile maski
kui viitsid, pane vahel ette, mine õue, mängi mind edasi

da-da-dii da-da-daa da-da-da-da-daa (x3)